Õpilugu „Pelgu-vaarikad“
4. klass, matemaatika
Heidi Tark, Pelgulinna Gümnaasiumi klassiõpetaja
Raspberry Pi-d kasutan 4. klassi matemaatika-loogikatunnis, mis on lisatud matemaatika põhitundidele IKT-suunal õppivatele lastele. Ka ülejäänud õpilased klassis on Raspberry Pi-d katsuda saanud ja sellega tutvust teinud. Õpetajad teavad, kui keeruline on tiheda ainekava juures vahel midagi uut tundma õppida, seega põhirõhk on jäänudki matemaatika-loogikatunni peale.
Koolis on 12 Raspberry Pi 2 miniarvutit, minul on tunnis kasutuses neli.
Milliseid vahendeid õppetöös kasutatakse?
Tunnis kasutame nii Mindcraftiga tegutsemist kui programmeerimise alustamist Scratchiga. Loovust ja fantaasiat kasutades tulevad õpilastel Scratchis väga vahvad tööd. Samuti Mindcraftis, mida õpilased oma tavaelus ei seostaks üldse matemaatikaga. Kui tunni ajal vahel arutame, mis, kuidas ja miks on seotud ning mis sa arvad-mõtled, tekivad neil täiesti uued seosed ja õpilased näevad palju laiemat pilti.
Mina ise tutvusin Raspberry Pi kasutusvõimalustega esimest korda HITSA suvekoolis. Ühel hetkel tõi meie kooli IT-arendusjuht Birgy Lorenz need mulle klassi. Esimest korda avasime need õpilastega koos ja vaatasime, mis kuhu käib, kuidas miniarvuti tööle läheb, miks just nii. Õpilased arutasid omavahel, mis seal Raspberry sees üldse on ja miks meil ei ole enam suurt arvutikasti vaja. Iga tunniga tekkisid õpilastel aga sisukamad küsimused, kuni selleni välja, et kes on Raspberry Pi looja ja miks ta seda tegi. Saime ka internetist uurida kõikvõimalikke allikaid ning vastuseid nendele küsimustele.
Kuidas toimub õppetegevus?
Õppetegevuseks võib „Pelgu-vaarikate“ puhul arvestada 5-6 ainetundi. Valdavalt toimub tunnis rühmatöö. Kui puudujaid on rohkem, on neil võimalus individuaalselt Raspberry Pi-ga toimetada. Õpilased peavad harjuma rühmas erinevate ideedega arvestama, aktsepteerima üksteise mõtteid ja oskusi. Ehkki nutiajastu lapsed, on nende nutioskused väga erinevad. Vahel olen tunni käigu jaotanud ka nii, et igaüks saab oma minutid rahulikult Raspberry Pi-ga toimetada, teised teevad niikaua eskiisi vm paberile, siis jälle vahetavad kohti. Kui istuda kolmekesi ühe miniarvuti taga, siis kipub ikka vahel nageluseks, et kes saab rohkem nupule vajutada ja kes ei saa üldse midagi ehitada. Tutvumine miniarvutiga läks õpilastel väga kiiresti. Ühe tunni ehk 45 minutit arutasime, vaatasime Raspberry Pi komponente ning proovisime ka midagi ekraaniga ühendada. Teisel tunnil juba avastasime Raspberry Pi programmide sisu ning tegime tutvust esimese programmiga, Mindcraftiga, mis lapsi väga elevusse ajas.
Kolmas tund läks sisukamaks tutvumiseks programmiga, katsetamiseks, proovimiseks. Sealt järgmises tunnis pidid lapsed juba looma midagi konkreetsemat ja oskama töö käigus põhjenda, mida tehakse. Kaks tundi tegelesid õpilased loomisprotsessi ja töö lõpetamisega.
Mindcraftiga luuakse erinevaid maailmu, pilte, kujundeid, mida iga tund seostame mingi teemaga matemaatikast. Eks esimesed emotsioonid olid lastel: „Me ei saa aru!“, „Nii ei saa!“. Hiljem tulid nendest lausetest väga loovad pildid, mida nad pidid ka üksteisele tutvustama ning põhjendama, mida nad on teinud. Üldjuhul peavad nad seda tegema iga tunni lõpus, et oma mõtteid kõvasti välja öeldes mõtestada nii enda kui teiste jaoks lahti teatud probleemkohad matemaatikas.
Scratchiga oleme proovinud algset programmeerimist ja panna tööle pildid, kujundid. Õpilased teavad tihtipeale, mida nad tahavad ehk neil on ettekujutus lõpptulemusest, vahepealne protsess hääbub nende peas, sest nad on nii kärsitud ja pigem haaratud Scratchi võlust üldiselt. Nad tahaksid midagi väga kiiresti, mõtlemata, et millegi saamiseks peame looma mingi koodi, panema kujundi/tegelase mingi käskluse järgi midagi tegema. Õpiloo osa on ka videote vaatamine Raspberry Pi kodulehelt, et tekitada lastes motivatsiooni ja tunnet, et saab ikka küll lahedaid asju teha. Mindcraftiga olid kõik enne tuttavad, Scratch oli tundmatu ja ka keerulisem. Seal nad vajasid rohkem juhendamist ning sain neile ise ka tahvlile ette joonistada (mis oli õpetajale ka uus kogemus – teha programmeerimist tahvlile). Palju aga ei tohi ette näidata ja öelda, lapsed on ise väga loovad ja julged katsetama erinevaid käsklusi programmides.
SonicPi oli ka kergem programm ning sellega said lapsed peale väikest juhendamist ise hakkama. Raspberry Pi-ga loodud käikude ja programmide lahtimõtestamine annab õpilastele oskuse ja suurema huvi leida ning tekitada omavahelisi seoseid päriselus, meie endi ümber.
Millele tuleks tähelepanu pöörata?
Esialge kärsitus ja ebaõnnestumine, tunne, et „midagi ei tule välja“ muutub õpilastel mõne tunniga eduelamuseks, kui nad näevad, et need asjad tõepoolest toimivad ja on seotud palju enamaga kui ainult Mindcraftis maja ehitamise või Scratchis kassi liikuma panemisega.
Tuleb anda õpilastele võimalus olla ise õpetaja rollis ja koos nendega õppida. Ütlesin kohe alguses õpilastele, et nüüd me õpime koos, sest mina ka kõike ei tea ega oska. Kuna Raspberrysid on klassi peale vähe, tuleb teha väga palju tööd rühmas, koos teistega. Ei tohi karta, et läheb lärmiks või ei jõua näpuga järge ajada, mis nad teevad. Igaüks töötas omas tempos, oma rühmas, oma küsimuste-lahendustega. Tundides oligi seda just põnev jälgida.
Õpilaste tagasiside
Õpilaste tagasiside on olnud positiivne, nende jaoks oli „Pelgu-vaarikad“ hea vaheldus, loov ja fantaasiarikas. Ei tohi ka ühe ülesande või eesmärgi juurde mitmeks tunniks jääda. Õpilastele on vaja vaheldust, proovida jõuda järgmise eesmärgini, lahendada ära järgmine ülesanne ja nii pidevalt edasi liikuda.
Ainetevaheline lõiming Selles õpiloos saavad õpilased praktiseerida inglise keelt, seotus on matemaatikaga, kunstiõpetuse ja eesti keelega.
