Õpilugu „Bee-Bot kunstitunnis“
5.-7. klass, kunst
Jüri Mäemat, Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja
Olen Bee-Botte kasutanud 5., ja 7. klassis. Need on kunstirühmad, kus õpilasi on 12 kuni 14.
Mind huvitas roboti kasutamine kunstitunnis, selle sisuline rakendamine teema käsitlemisel, kvalitatiivselt uue tulemuse saavutamine.
Tunni eesmärgid vastavalt klassile:
1. Ainepõhine – näiteks 5. klassis abstraktse kunsti mõiste avamine.
2. Tehnoloogiaalane – tehnoloogia loov kasutamine.
3. Ruumilise ja loogilise mõtlemise arendamine – 7. klassis käsitlesime arhitektuuri.
4. Koostööoskuste arendamine.
Tunni ettevalmistus ja pärast analüüs
Tunni ettevalmistus on küllaltki põhjalik. Läbi tuleb mõelda tunni käik detailselt, kuid samas peab ruumi jääma eksimisele ja vajadusel teistmoodi tegemisele. Tehnika kasutamine on alati ettearvamatu ja seetõttu peab olema valmis ootamatuteks ja kiireks reageerimiseks. Pärast analüüsin tundi ja tutvun tagasisidega, teen vajadusel järgmiseks korraks tunni käiku muudatusi.
Mis toimub tunnis
Oma teemade käsitlemiseks olen kasutanud kahte järjestikku tundi. Bee-Botiga tund annab hea võimaluse paaris- ja rühmatööks. Metoodiliselt mitmekesine kunstitund peab olema eelkõige vaba ja loov. Koos õpime, katsetame ja loome. Kuna lapsed on väga kiire taipamisega, siis ei pea Bee-Botti pikalt tutvustama. Tuleb selgeks teha peamised kasutusreeglid ning mäng kunsti ja robotiga võib alata. Robotiga töö võiks toimuda põrandal suurel paberil, sel juhul ei pea õpetaja kartma, et laua pealt kukub robot maha. Õpetaja peaks olema tunni protsessi juht, kuid seda väga oskuslikult ja loovalt. Samuti peaks olema juhendamine soovituslik ja suunav.
Näiteks 5. klassi kunstitunnis abstraktsest kunstist tutvustasin kõigepealt Bee-Boti kasutamist. Seejärel katsetasid õpilased Bee-Boti programmeerimist ja liikumist. Siis näitasin, kuidas saab robotile külge kinnitada üks-kaks viltpliiatsit. Õpilased hakkasid katsetama, missuguseid jooni, ringe jne on võimalik roboti ja vildikaga paberile joonistada. Töö robotiga algas paberi neljast küljest ja paber täitus huvitava joonisega.
Järgnes kunsti õpetuslik osa, kus tutvustasin mõistet abstraktne kunst. Vaatasime Leonhard Lapini graafilisi töid ning moeajakirjade vahel olevaid lõikelehti. Seejärel värvisid õpilased viltpliiatsitega roboti tehtud joonise erinevaid osasid. Valmis abstraktse kunstiteos, rõõmus ja värvikirev.
Bee-Boti kasutamine kunstitunni loovtöös ei valmista õpilastele raskusi. Kui 2. ja 5. klass nautisid robotiga töötamist, siis 7. klassile tundus robot siiski liiga lihtne.
Kujundav hindamine ja ainetevaheline lõiming
Kuna Pelgulinna Gümnaasiumis on kasutusel kujundav hindamine, siis ei ole hindamisega probleeme. Kõikides klassides andsid lapsed suulist tagasisidet – mis meeldis ja mis ei meeldinud, mida õppisid uut. Kuna kunstis on tegemist siiski loovprotsessiga, siis peavadki saama kõik tunnis osalejad positiivse hinnangu. Minu koolis A ja selgituse, mida laps õppis ja kuidas osales rühmatöös. Numbriliselt võiksid saada just selles tunnis kõik lapsed viied, see motiveeriks ka edaspidi last nägema ja katsetama tehnoloogiat tunnis, hiljem elus.
Lõiming teiste ainetega: võimaldab kunstiõpetust siduda tehnoloogiaga just mänguliselt. Kui 5.klassis sain teema seostada kunstiajalooga, siis 2. klassis emakeelega.
Nõuanne õpetajale
Õpetaja, kes tahab katsetada Bee-Boti kasutamist oma tunnis, peaks tõepoolest ise enne Bee-Boti läbi proovima. Aga eelkõige oleks vaja julgust muuta oma tund lapsele põnevaks, tund peaks olema läbi mõeldud ja tunni eesmärk endale väga selge.
