Cargo-Bot ja võistlusmäng matemaatikatunnis

Programmeerimisäpp Cargo-Bot

Õpilugu „Cargo-Bot ja võistlusmäng matemaatikatunnis“
5. klass, matemaatika
Autor: Kristi Rahn, Gustav Adolfi Gümnaasium

Cargo-Bot on programmeerimist õpetav äpp nutiseadmele. See on programmeerimismäng korraliku väljakutsega, see ei ole ninnu-nännu. Mäng arendab loogilist mõtlemist ja on erinevatele tasemetele. Eesmärk on panna robot ehitama samasugust klotsidest torni nagu näidisel ette antud. Ja et kraana tõstaks klotsid õigesse järjekorda, peab laps täpselt läbi mõtlema, mis järjekorras mis käsklusi kraanale anda. Nii et see on väga tugev loogika- ja programmeerimismäng. Mina kasutasin seda viienda klassiga. Cargo-Bot sobibki hästi II kooliastmele, 5.-6. klassile. Tööks kasutasime tahvelarvuteid (iPad).

Võib öelda, et Cargo-Bot sobib rohkem neile, kes matemaatikas on nutikamad, kes vajavad raskemaid ülesandeid. Programmeerimismängude puhul on hea, et seal on raskusastmed. Kes väga hästi ei oska, saab midagi ikka tehtud. Tõsi, peab olema kannatust, et Cargo-Botis pusida. Natuke saab sealt kõigile, aga pigem on see, jah, nutikamatele mõeldud.

Olen programmeerimist õpetanud kõikidele klassidele, kes minu käe all õppinud on. 5. klassis tegime Scratchi, Cargo-Botti ja Lightbotti. Cargo-Botini jõudsime kevadel, pärast seda, kui Scratchiga oli piisavalt tegeletud. Siis oli hea lihtsalt mängida, mitte enam ise luua.

Mida tunnis tehakse?

Programmeerimine Cargo-Botiga oli matemaatikatunni osa, mõtlemise arendamiseks. Alguses valis igaüks oma mängutempo ja valis ise raskusastme, mida tegi. See oli n-ö programmeerimismängu harjutamine, põhimõtete selgeks saamine. Lõpuks tegime võistluseid, siis oligi Cargo-Boti tund. Harjutamiseks kulus kolm tundi, neljas tund oli võistlus. Tunni jooksul võisteldi, kui palju keegi jõudis tähekesi koguda, kes kui hästi ja kui palju jõudis ülesandeid ära lahendada. Mängus on kaks poolt: võid saada ühe tärni, kui lahendad ülesande ära, aga mitte väga nutikalt, ja võid saada kolm tärni, kui lahendad ülesande hästi, kiiresti ja väga nutikalt.

Kuidas õpetaja tunniks valmistus?

Õpetajana pidin enne võimalikult palju raskusastmeid ise läbi mängima. Cargo-Boti kasutamise kohta juhendeid ei ole, sest see on ikkagi mäng. Seal on põhiline katsetamine ja otsimine. Tunnistan ausalt, et nutikamad lapsed on palju võimekamad selles programmeerimismängus kui õpetaja. Olen seda usku, et programmeerimisrakenduste puhul ei pea õpetaja ise kõike algusest lõpuni läbi lahendama. Pigem teed programmi loogika endale selgeks, näitad lastele ka, kuidas programm töötab, ja siis lased lastel endil katsetada. Kõigi programmeerimisäppide puhul saab valida erinevaid teid, erinevaid lahendusi, ja see pakub just võimekamatele huvi.

Milline roll on õpilastel?

Laste osa tunnis oli mängida ja mõtlemist arendada. Minul töötasid õpilased individuaalselt, aga Cargo-Botiga saab ka rühmatööd hästi teha. Üks rühm teeb ühe bloki ja teine teeb teise, siis vahetavad ja vaatavad, kes kiiremini lahenduseni jõudis ja mis teed pidi.

Selles, kui kiiresti lapsed mängus taseme läbivad, kui kiiresti ühe mänguga valmis saavad, võis vahe olla ikka väga suur. Mina lubasin siis kiirematel mahajääjatele vihjeid anda, kuidas nemad lahenduseni jõudsid. Seda on üldse programmeerimises hea kasutada, et õpilased arutlevad omavahel, kuidas edasi minna.

Ainetevaheline lõiming ja hindamine

Ainetevahelisest lõimingust tooksin kindlasti välja seosed inglise keele ja tehnoloogiaõpetusega. Aga ennekõike arendasid tunnid Cargo-Botiga laste mõtlemist ja loogikat, põhjus-tagajärg seose nägemist. Ka kannatlikkust pidi jaguma, et kõik klotsid õigesse järjekorda saaks.

Programmeerimismängu ma ei hinnanud, aga kui keegi oli ikka väga tubli ja nutikas, sai matemaatikasse ühe lisahinde „5“.

Nõuanded teistele õpetajatele?

Sellise mängu kasutamise juures peaks õpetaja juba ette arvestama, et eduelamuse saavad pigem nutikamad õpilased, teised võivad nukraks jääda, neid tuleb motiveerida.

Kui Cargo-Botti tunnis kasutama hakata, siis alguses on õpilastel kasulik lahendada ülesandeid kahe-kolmekesi. Kindlasti peab olema võimalus õpetajalt või kaaslastelt küsida.  Ja veelkord – õpetaja ei pea kõiki lahenduskäike endale selgeks tegema, lapsed võivad palju nutikamate lahenduste peale tulla! Oluline on põhimõtet tunda, sealt edasi laske laste loovusel lennata.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *