Muinasjutu loomine programmiga Scratch

5.b klass on õppinud programmeerimist 1. klassist alates. 5. klassis saavad nad uue matemaatikaõpetaja, kes ei ole varem programmeerimisega kokku puutunud, kuid soovib lapsi edasi arendada. Ta sooviks kasutada programmi Scratch, millega õpilased pole varem kokku puutunud ning lõimida matemaatikat ka kunsti ja eesti keelega.

Valmista ette

Õpetajale soovitatakse kasutada Scratchi õppematerjale

http://scratchime.weebly.com/ (vt joonis 1), mille on loonud kooli infojuht ja üks algklassiõpetaja. Ta tutvub materjalidega ja otsustab õpilastega kasutada tunnimaterjalide 1. osa. Kuna korra nädalas on ta oma õpilastega arvutiklassis, siis otsustab ta osa tunnist pühendada programmeerimisele. Õpetaja võtab ühendust ka eesti keele ja kunstiõpetajaga. Kunstiõpetaja lubab aidata õpilasi arvutis joonistamisega ning eesti keele õpetaja on huvitatud tekstiliste osade ülevaatamisest.

joonis1

Joonis 1. Scratch’i õppematerjal (http://scratchime.weebly.com/)

Uuri ja otsi

Õpetaja tutvustab õpilastele õppematerjale ning suunab neid iseseisvalt videomaterjalide abil töötama. Esimesel tunnil kulub palju aega kõrvaklappide kasutamisega seotud probleemidele. Kui õpilased jäävad hätta programmeerimisega, palub õpetaja neil juhendit uuesti vaadata või paluda kaasõpilase abi. Neli nädalat kulub igast matemaatikatunnist 20 minutit Scratch’i õppimisele.

Loo: iseseisev rühmatöö Scratch programmiga

Õpetaja loob haridustehnoloogi abil wiki, kus õpilased saavad oma tööd planeerida. Iga rühm saab wikisse oma lehe. Tunnis tutvustab õpetaja õpilastele edasisi plaane. TeamUp töövahendit kasutades viiakse läbi ajurünnak, millised muinasjutte õpilased teavad. Iga õpilane valib välja kolm muinasjuttu, mida ta tahaks programmeerima hakata. TeamUp keskkond jagab õpilased viieliikmelisteks rühmadeks vastavalt muinasjuttudele.

Rühmad hakkavad planeerima oma tegevust. Selleks annab õpetaja ette vormi.  Vaja on kirja panna muinasjutu tegelased, stseenid ning ajakava (vt joonis 2). Raamatukogust tuuakse raamatuid, et tuletada meelde muinasjutte.

joonis2

Joonis 2. Näited õpilaste töö planeerimisest

Iseseisvaks tööks on rühmadel aega 8 nädalat. Aeg-ajalt annavad rühmad õpetajale ülevaate, mis on toimunud ja kuidas peetakse kinni ajakavast. Kunstiõpetaja viib ühe tunni läbi arvutiklassis, kus joonistatakse muinasjuttudele tegelasi ja taustu. Eesti keele õpetaja palub näha kohandatud tekste ning annab keelelist nõu.

Esitle

Õpetaja kutsub viimaseks tunniks kohale ka ühe 2. klassi muinasjutte vaatama. Kuna muinasjuttudel pole helilist tausta, siis valib õpetaja ühe rahuliku muusikapala taustaks. Kordamööda saavad kõik rühmad näidata oma muinasjuttu (vt joonis 3). Iga muinasjutu lõpus saavad vaatajad öelda, mis neile meeldis. 2. klass valib välja oma lemmikmuinasjutu.

joonis3

Joonis 3. Muinasjutt “Kolm põrsakest” http://scratch.mit.edu/projects/2363311/

Reflekteeri

Kõik õpilased saavad aruandelehe (vt joonis 4), kus nad peavad hindama enda ja teiste tööd rühmas. Õpetaja ütleb, et sellest sõltub edaspidi rühmade moodustamine ning tulemusi ei näita ta kellelegi.

joonis4

Joonis 4. Aruande näidis

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *